Mäletatavasti sai suviti ikka vahest põrgukuumuse tõttu jooksutreeningutest luuslanki löödud ja kusagil viludas hingelõõtsa ähitud. No mis kuradi jooksmisest sa räägid, kui 33 kraadi kuumust ühes päikese ja lämmi õhuga sulle igast asendist pornograafiat teevad ning katkematult silma ja suhu panevad. Jõudsid vaid mõelda, et oh kui oleks praegu sügis või talv – küll siis alles oleks hea mässata. Ja eks ta nii üldjoontes olegi. Sügis ja talv on tõepoolest ühed mõistlikud treeningtingimuste pakkujad, kuid vahest tuleb ka siingi ette hetki, mil oled ilma vastu võimetu ning pead oma õhtused sportlikud õuetegevused k...ttide laiaksistumise ja tilliveeretamise peale kulutama.
Terve käesoleva nädala on õues paukunud 20-30 kraadine pakane, kusjuures ilmatargad lubavad lahkesti veel lisa. Nimelt pidavat pühapäeva ööseks seda va miinust kogunema juba 35-37 kanti. Mis jooksmisest sa sellises Siberis siis räägid? Puruloll oled, kui oma nina jooksuplaanidega õue topid. Tagajärjeks saavad siin olla vaid härma hingeldatud kopsud ning klimpjaks tökatiks hangunud veri, mis talvelisanditeta diiselkütust meenutab. Eks riietustki ole raske sellise ilmaga valida. Vanad head ja mugavad dressipüksid omandavad tänases temperatuuris ilmselt kiirelt 200-se läbimõõduga malmtoru kuju ja kõvaduse. Ja jooksmine nendes oleks tõenäoliselt sama mis puuhobusega ratsutamine.
Ei! Pole midagi teha. Peab sundpausi pidama. Kuid seda siiski vaid õues jooksmisest. Eks keldritrennid, kossu siksimised ja Nõo spordihoone külastused kõik jäävad. Kartused, et sport külmaga ära sureb, on tugevasti liialdatud. Eksisteerib teine rahulikult edasi, lihtsalt natukene kohitsetud varandis. Ainukene päev, mil mingisugust trenni ei toimu on siiski jätkuvalt neljapäev, mis taastumise eesmärgil nagunii täielikult vabaks jäetud. Tuled aga õhtul töölt koju, nurrud tunnikese und ja siis veel sauna kah. Logelemise tippklass!
Muuseas just saun on sellise pakasega väga aktuaalne ja positiivne teema. Eriti just seetõttu, et järgmiseks pühapäevaks sai ennast kirja pandud Otepääl toimuvale Euroopa Saunamaratonile. Loomulikult ei ole siin tegemist mingisuguse Heinola kestvusleili totrusega, kus paar pooletoobist ja hülgerasva sisse määrinud vanakest end põletushaavade taktis surnuks lasevad kõrvetada. Otepääl toimuv maraton meenutab pigem orienteerumist, kus aja peale käiakse läbi ümbruskonna 18 sauna, et igaühes 3 minutit leili visata ning muid atraktsioone (jääauk, kümblustünn jms) katsetada. Hea lõbus ja eestlaslik ajaviide, millest võistkond nimega „Leilihundid“ juba nädala pärast osa võtma hakkavad.
Niisiis, las külm möllab väljas. Kuluvadki vahest klimaatilised ekstreemsused ära, et inimorganismi karastada. Nii nagu sai seda oktoobri- ja novembrikuus veel kinnikaanetamata järvevees tehtud. Ja kaugel needki ajad enam on, mil taaskord vette sulpsatada saab. Kuu jagu veel miinust ning ongi kevad ühes soojaga käes. Ei ole ükski pakane kunagi võitluses pealetungiva kevadega võitjaks jäänud. Teab ju seda iga sülelapski. Ei pea selleks ilmtingimata omama Kuuse-Taadi kogemusi, kes surnuks pussitatud koera laipa lahates samale järeldusele on võimeline jõudma.
No comments:
Post a Comment