2013. aasta aruanne.

Juba järjekorras neljandat korda on aeg teha traditsiooniline kiirülevaade möödunud aasta kõigist kaheteistkümnest kuust. Seda aga loomulikult omaenda vaatevinklist meenutades…

Näärikuu
Aasta algab suure sulaga, mis muudab kõik teed ja tänavad olümpianormidele vastavateks uisuväljakuteks. Kogu krempel, kes otsustab kesköötunnil ilutulestikku kaema minna, nihkub tagajäsemetega tollhaaval maad lihvides teosammul linnakuuse suunas. Aegluubis jääpurjetamise sekka toob lustakat näärimeeleolu Priit, kes kahte šampusepudelit käes hoides püüab eestlibisenud seltskonda jooksusammul kinni püüda. Et sellist iiri riverdance´i meenutavat ülioptimistlikku ettevõtmist saadavad kõikvõimalikult põnevad vehkimis- ja kukkumiselemendid, on rahval uue aasta hakul nalja nabani. Nalja ei mõista aga Eedik, kes edasiste kukkumiste vältimiseks võtab pealinnas kasutusele radikaalsemad meetodid, keelates sealsetel linnaelanikel käimise üldse ära. Kõik sissekirjutusega tallinlased topitakse jõuga reisisaatjatega autobussi ning sõidutatakse tasuta ühistranspordi egiidi all nõrkemiseni linna mööda ringi.

Vastlakuu

Kokku 18 sauna läbinud "Leilihundid" võistlustules

Nuustaku lumiste saunade vahel leiab aset järjekordne Euroopa Saunamaraton, mille koloriidseimaks seltskonnaks kujuneb taaskord Rene poolt juhitav Puurmani kompanii. Etteantud 20 saunast õnnestub konkurenttiimil läbi tillerdada viis ning selle aja jooksul ära kaotada mitu käterätti ühes  kahe paari plätudega. „Tegijal juhtub” tööõnnetuste hulka liigituvad ka kerge plekimõlkimine autoparklas ning lavalaudadelt allapudenemine tulikuuma kerise otsa. Saunamaratoni üha kasvav populaarsus toob päevakorda spordimaailma arutelu mitmete rudimentalade nagu maadlus väljaarvamisest olümpialt. Leitakse, et teise mehe ähkides matile panek on lootusetult iganenud ning tuleks millegi uudsemaga asendada. Emake Loodus aga seda meelt ei ole ning kukub suures vihahoos Venemaa traktorilinna meteoriitidega pilduma. Tulemuseks on tonnide viisi klaasipuru ühes maadluse jätkamisega olümpiakavas.

Kevadkuu
Veerpalu mitu aastat kestnud dopingusaaga jõuab viimaks lõppresultaadini. Ehkki miljonite eest koju toodud kohtuvõitu serveeritakse justkui universumispordi viimase 50 aasta tippsündmust, unustatakse suures eufoorias siiski pisiasi, et kogu vaidlus kestis juba ammuilma üksnes protseduurilisel teemal stiilis „kumma käega dopinguproov laboriukse vahelt sisse ulatati.” Kartes jääda vahele võimaliku ateismidopinguga, teatab ühtäkki oma tagasiastumisest Rooma paavst Benedictus. Kohe kogutakse aga Vatikanis kokku kamp hõlstides vanaätte, kes ühiselt Sixtuse kabelis prassides kuulutavad korstnast väljapuhutava valge sigaretisuitsu saatel uueks paavstiks kellegi Franciskuse Argentiinast. Argentiinlased ise peavad jumala saadikuks aga jätkuvalt vutilegend Maradonat, kellel, tõsi küll, maks on joomisest läbi nagu mädanenud baklažaan ning pupillid narkonuuskimisest suuremad kui praetaldrikud.

Jürikuu

Lunge õhukitarril ja Aivar Fenderil

Talv ruulib jätkuvalt kevade üle ning kostitab maarjamaad -10 kraadiste õhutemperatuuridega. Kõik spordisõbrad, kes ihkavad maikuu esimestel päevadel indleva põdrakarjana Tartu jooksumaratonil  tormelda, muutuvad järjest mornimaks. Ka järsku pealetükkiv soojalaine ei too sörkijaile leevendust, kuna sulatab kõik senikülmunud jooksurajad Noa laevalugu meenutavaks uputuseks. Amfiibtingimustes treeningute vahel otsustan hea sõbra, ortodokse rockimehe herr Lungega Püssirohukeldrisse Kolumbus Krisi kaema minna. See kuldaväärt plaan saab aga koomilise tagasilöögi, kui üllatuslikult selgub, et herr Lunge jaoks on juba poole aasta jagu kehtinud eluaegne Püssika keeld. Naljarohkele aprillikuule annavad kaaluka panuse ka Tallinna Lennujaamas lällavad purupurjus hokimehed, kelle vaevalised kainenemisprotseduurid leiavad oluliselt rohkem kõlapinda, kui nende sportlik-hädised etteasted MM-areenil.

Lehekuu
Lisaks kevadpäevade raames toimuvale tavapärasele paadirallile ja Kaarsillal koinimisele otsustavad  lakku täis tudengiraisad pulli teha ning ruubiku-kuubiku kujulise tuulelohe taevasse lennutada. Nimetatud kaadervärk tõuseb koheselt orbiidile, tekitades maal suure asteroidipaanika, mistõttu lendulastud taevakeha üritatakse võimalikult kiiresti kosmosest jälle tagasi tuua. Et kõik sedalaadi katsed võib aga lühimas formuleeringus kokku võtta fraasiga „Näksi muru“, ristitakse atmosfäärist väljunud agregaat ümber EstCube nimeliseks sputnikuks ning tarbetu paanika on selleks korraks lõppenud. Iga-aastase „Teeme ära” koristustalgude käigus avastan ühtäkki, et keegi kuri inimkäsi on kallutanud tagahoovi maha kaks koormatäit küttepuid. Prügikottide puuduses otsustan selle prahi stiilselt kokku koguda ning arhitektuurilist kunstimeelt rakendades väikese puumajakesena riita laduda. Vastvalminud kinnistu kogub kiiresti küll populaarsust, ent KV-s seda välja üürida siiski ei õnnestu.

The Animals - The House of the Rising Sun

Juuni
Peafänn Aivari lärmakal juhtimisel on taas hoo sisse saanud esiliigasatsi FC Elva mängudele kaasaelamine. Et kärtsu ja mürtsu rohkem oleks, klapib publikum taskupõhjast leitud veeringud kokku ning soetab endale uhiuue fännitrummi. Ansamblist „The Who” tuntud Keith „the Loon” Mooni austavat ülesannet asub täitma kohalik superstaar Woody, kes ühes oma rohmakavõitu hoiaku, äratuntavalt peenikese nasaalhääle ja Dortmundi Borussia nokatsiga mõjub trummipulka viibutades täiusliku multifilmikarakterina. Trummipõrinat on kosta aga mujaltki – vana pinginaaber Ken otsustab nimelt abielluda. Sündmuse elegantsemaks väljamängimiseks on korraldatud ka massiivne pulmapidu ühes otsatu pidulauaga, mille potid-pannid-kastrulid on täidetud kõikvõimalike floora- ja faunaliikide esindajatega. Ehkki üleüldisele kiiduavaldusele kostub söögilauast vahele ka kriitilisi hõikeid „kibe”, on minu arvates toit siiski väga maitsev ning sedasorti inetu nurinaga ma kaasa ei lähe.

Heinakuu

Harvad hetked kuival maal

Sarnaselt kapten Nemole, kes kultusromaanis „20 000 ljööd vee all” inimkonnale põlglikult trääsa näidates oma allveelaevaloksuga igaveseks ookeanipõhja suundus, hülgan ka mina patuse maismaaelu ning jätkan horisontaalasendis ujudes oma edaspidist eksistentsi järvevetel. Kõiksorti Arbid, Tamulad, Pühakad ja Rõuge Suurjärved saavad risti-põiki, üle ja ümber läbi solberdatud ning vaid vanajumal ise teab, miks ei ole ta minu nõnda sobimatus inimanatoomias teinud uimede ja lõpuste lisamise näol mõningasi muudatusi. Jõudnud avaveeseltskonnaga otsapidi Tartusse, tuleb teade kaugel Egiptimaal toimuvast verisest mässust. Kõik sinna logelema suundunud Eesti turistid kupatatakse pikema jututa koju tagasi. Võimalikku islaminakkust minnakse kollektiivselt maha pesema Anne kanalisse, mis paneb kanali ökosüsteemile aga räige põõna. Linnavõimud on sunnitud seepeale ranna sulgema ning kanali kinni ajama.

Lõikuskuu

Pulmamarss

Hetkelisest hullushoost tingituna asun ühel hommikul piki Emajõge Võrtsjärvest Tartusse ujuma. Spinningõnge, kaamera ja kahe kasti Giniga varustatud paadimeeskond püüab kõiki vahendeid appi võttes mind sellest nürimeelsest ettevõtmisest loobuma panna. Tulutoovaks nipiks osutub toidukarbi jõepõhja kukutamine, mille tulemusena leian oma kadunud mõistuse üles 22. kilomeetril ning otsustan paati ronida. Kuu teine pool toob kaasa ka normaalsema arengutasemega üritusi nagu treeninglaager Pärnus või õe pulmad, mis lisaks traditsioonilisele tantsule ja trallile koosneb ka pulmaliste pingelisest mõõduvõtmisest vibulaskmises ja kanade jalgpallis. Oma tülikast moorist on vahepeal siiber saanud aga Kim Jong Unil, kes laseb pilusilmsele tädikesele kaela määrida terve rida usu- ja pornograafiahõngulisi süüdistusi, millest piisab, et sohk eit tapalavale tirida ning igaveseks orbiidilt kustutada.

Pika arutelu tulemusena leidsime paaditiimiga, et Tartusse saab autoga kiiremini

Mihklikuu

"Iceman" valmistumas 20-kraadisesse vette minema

Laste koolimineku kõrvalt alustavad 1. septembril oma teist hooaega Elva karastussuplejad. Avaüritusel on kohal ka ühingu patroon ja teeneline kiidukukk „Iceman”, kes kõikide üllatuseks laekub järve äärde paksudesse kinnastesse, viltidesse, sallidesse ja tont teab veel mis polaarvarustusse mähitud kubujussina. Küsimuse peale, miks on vaja praeguste, Vahemere kliimat meenutavate temperatuuride taustal sellist arktilist komejanti teha, ei osanud „Iceman” midagi mõistliku kosta. Muidu tüüpilisse argiellu toob sportlikku vaheldust ka Eesti-Hollandi vutimäng, mille vaatamine räuskavas pubikeskkonnas võtab ootamatult emotsionaalsed pöörded. Emotsioonide hind kujuneb aga karmiks, kuna eestlaste õnnestumiste toetuseks konsumeeritud rohked kogused Kännu Kukke ühes muude kääritatud ja kääritamata vedelikega aeglustavad järgmisel päeval tuntavalt organismi elutahet. Hoogsamate asjadega, kui interneti vahendusel kummulivajunud kruiisiauriku ülesupitamist jälgida, järgmised 24h soovi tegeleda ei ole.

Rehekuu

Osake Eesti spordiajaloost

Nagu üle aastate oodatav olümpia või laulupidu, nii jõuab rahva ette taaskord suur valimisshow, mille kõrval igasugused Benny Hillid, Kreisiraadiod ja Tujurikkujad kvalifitseeruvad sisutühja huumorivaese pahnana. Et kodulinna tasandil piirdub valimiskräu üksnes mõne ajaleheartikli, jokk-plakati, võsatalgude ja pannkoogiküpsetamisega, tuleb pilgud suunata pealinna poole, kus mürglit tubli annuse jagu rohkem. Esiklouniks tõuseb keegi liiklushuligaanist Kross, kelle humoresk tipneb Vaasalinna väiketondina linna kohal lendlemisega. Eedikul saab akna taga põrisevast mehikesest peagi aga siiber ning pöördub abi saamiseks Interpoli poole. Need monteerivad isehakanud Karlssonil propelleri maha ning riputavad kesikute häältepõllu kaitseks ülesse peletisliku välimusega Ülemiste Vanakese. Ise juhtun vanatädi pööningul kolades otsa komistama 60ndatest pärit Pärnu Metsakombinaadi puusuuskadele, mis tähendab, et väljakutse veebruarikuiseks Tartu Maratoniks oleks nüüd justkui olemas.

Kooljakuu

Manowar - The Gods Made Heavy Metal

Heavysõbrad koonduvad stardijoonele. Algamas on halastamatu jaht märtsis üles astuva Manowari kontserdipääsmetele, mille hankimiseks on tuhandetel huvilistel aega vaid mõned nanosekundid. Paraku ei rõhu hädise teovõime ja kange keelega Piletilevi tibi just ülemäära kiirusele ning järjekorda kogunenud karvastel tuleb kurja needes tühjalt laiali minna. Surmahädast päästab õnneks peagi väljakuulutatud lisakontsert, mille piletid nüüdsest seitsme luku ja riivi taga mul kindlalt oma aega ootamas on. Laiemas üldsuses lööb lahvatama ajakirja „Sirp” fiasko, kus minister ühes uue peatoimetajaga kultuuripõllu koosseisus usinat lõikustööd algatavad. Endale nimetatud teema, ega ka ajakiri ise, suurt sümpaatiat ei paku. Sest seal, kus on sirp, ega sealt vasargi kaugel ole ning selle koosluse jälkust pole sülelapselegi vaja selgitada. Pigem liigun läbi pealinna ummikute Saku Suurhalli poole, et head saksa rockgrupeeringut Scorpionsi fännata.

Michael van Gerwen - tänavune
noolemängu maailmameister

Jõulukuu
Poristest sügisilmadest muserdatud rahvas ihkab jõulukingitusena näha lund. Nii defitsiitset kaupa aga Eestimaa poeletid paraku ei paku. Pealegi peaksid kingiahned inimesed teadvustama endale põhimõtet, et „andmine on alati suurem rõõm kui saamine“ (vana heteromeeste vanasõna). Kuulnud enneolematuid uudiseid Egiptimaal mahasadanud lumest, koguvad eestlased ahvikiirusel rahad kokku ning saadavad ärimehed Kilgi ja Seli lume importtehingut sooritama. Viimaste jäljed haihtuvad aga Londoni lennujaamas, kus nad väärismetalli ihaluses on kogu raha Salumäe kuldmedalite peale huugama pannud. Et töökohustused on aasta viimaste nädalate pühademökutamise tõttu sisuliselt nullilähedaseks langenud,  hakkan spordikanalilt eneselegi üllatuseks jälgima noolemängu MM-i, mis on ilmselt ainuke ala, lisaks sumole, kus kehtib reegel „mida paksem, seda tegija.” Tõeline tegija saabub aga taaskord TV3 vahendusel ning loomulikult ei ole tegemist mõne Näosaate tegelinski, vaid ikka vana hea John McClane´iga, kes ühes terroristide hävitamisega ka vanale aastale surmava „Yippee-ki-yay, motherfucker” hoobi annab.

Nii palju siis aastast 2013. Uue aasta uutel lahinguväljadel näeme, raisk!