Euroopa Saunamaraton 2013 (2. osa)

Jätkame siis saunamaratoni teekonda...  

10. Nuustaku Pubi 

Tuletades ühtäkki meelde tõsiasja, et nii mõnegi sauna osas kehtib ka lahtiolekuaja piirang, otsustasime ära käia Nuustaku pubi saunas. Ihaldatud sihtpunkt asus aga kõrge kuppelmäe tipus, mille nõlva mööda kümned poolpaljad maratoonarid seal libeduse, järsaku ja lumega võideldes nii üles kui alla ukerdasid. Jäisest trepist ülesminek hakkas kangesti meenutama juba muinasjuttu tuhandel banaanikoorel tantsimisest või siis jõulupättide Harry ja Marvi seiklusi filmist „Üksinda kodus“. Pealegi selgus „Džomolungma“ tippu jõudes veel tõsiasi, et puuduva elektrivoolu tõttu seal lubatud sauna üleüldse ei olegi. Õnneks ei seganud see kellelgi külastamast siiski aga tünnisauna, mille soojas vees me kõik juba peagi ulpisime. Ühe konkurenttiimi koosseisus hõljus tünni ka üks äärmiselt kurvikate kehavormidega tütarlaps, tõstes sellega olulisel määral tünni kippujate koguarvu, mis omakorda tõi kaasa kehade poolt väljatõrjutava veehulga protsessi kirjeldava Archimedese seaduse maksimaalse rakendumise. 

Led Zeppelin - Stairway to Heaven

 11. Bernhard SPA hotell

Jõudnud Otepää linnatänavaile, tuli esmalt tegemist teha võimuesindajatega. Politseimundris konstaabel pidas auto kinni ja käskis Mannil tuled põlema panna. Priit torises küll midagi targutavalt, et tegemist ongi spetsiaalsete ja nõuetekohaste LED-päevatuledega, kuid hommikumantli hõlma alt pakutav lonks Jägermeisterit vaigistasid selle tarmuka ja õiglustundliku noormehe tehnikaalased filosofeerimised. SPA-s endas läksid seiklused aga pikaks, kuna lisaks üldleiliruumile, kus võistlust peeti, avastasime me leilivee otsingutele minnes üha uusi ja uusi hämaraid katakombe ühes kõiksuguste põnevate saunade ja basseinidega. Nautinud natukene erinevaid SPA-mõnusid, liikusime ilma leiliveeta tagasi algsesse saunaruumi, kus ülejäänud rahvas meid kannatamatult juba ootas. Leilijanus maratoonarite piinad lõpetas aga Sandri leidlikus, kes ühtäkki oma kalipsosokid jalast võttis ning need kerisele veest tühjaks valas. Ajas asja ära küll.

12. Hotell  Karupesa

Orienteerumislehe puurimine paljastab valusa tõsiasja - Kullipesa kontrollpunkt suletakse 10 minuti pärast ning me oleme sellest distantsiliselt valgusaastate kaugusel. Raske südame ja teadmisega, et kõiki templeid ei õnnestu saunadokumentatsiooni seekord hankida, siseneme me Tehvandi kõrval asuvasse Karupesa sauna. Sandril, kes varasemalt rõhus ikka võistluse lõbusamale küljele ning kõikides saunades rahulikule molutamisele, hakkas ühtäkki kiire. Muserdatud ebaõnnestunud orienteerumistaktikast, utsitab mehikene hoogsalt kõiki siva tegema ning järelejäänud saunadesse kiirustama. Kihutustöö ei kanna aga vilja, sest mina olen ametis kemmergu otsimisega, Priit naudib õues rahulikult suitsu teha ning Jaanus on üleüldse kuhugi lootusetult ära kadunud. Nii võib tagantjärgi tarkuse pinnalt üsna julgesti väita, et sellise uimamise taha kadus ka reaalne võimalus Toomase torusauna külastamiseks.

13. Karu Saun Kuuse all – Eco Oili saun

Põigates Otepää keskväljakul asuva jõulukuuse alla, kus võistlejaid oli ootamas järjekordne torusaun, võis selgesti näha, et suurem sündmusteahel oli siit juba läbi käinud. Isegi tünn oli enda sihipärase funktsioneerimise lõpetanud ning sealsesse külma vette minekut enam kellelegi kohustuseks ei tehtud. Tünni aga siiski roniti, et seal leiduva külma vee abil kõik oma senise maratoni käigus tehtud patud kohaletulnud vallarahva ees maha loputada. Tõsi, uudistajaid oli kogunenud õige ohtrasti ning nii mõnegagi sai hea kübeke spordijuttugi puhutud. Ka sauna endasse tuli loomulikult sisse astuda ning seal kerge tiir järjekordset leili võtta. Ajal, mil uued sissetulijad sõjaväelaslikku hierarhiat järgides nn „duhhide“ kombel „vanakeste“ jaoks leilivee järele saadeti, elimineerisime hetkelise leilimure taaskord ära veekogusega, mille Sander oma sokkidest välja suutis võluda.

Pulbitsev seltskonnaelu lipuväljaku kuuse all.

14. Villa Müllerbeck

Saabudes „röstersauna“ (saun, millel elektrikeris meenutab seina külge kruvitud röstrit) sai alguse positiivne sündmuste jada. Esmalt leidis Sander lume seest paar apelsini, mis pani meid kõiki imestama, kuna parasvöötmelises Eestis sihukesi oranže imeasju teadupärast talviti eriti ei kasva. Edasi tiksusime jääaugu poole, kus üks teenindav daam aitas võistkonnaliikmete soojendusdresse (stiilipäratult väljendudes: hommikumantleid) hoida ning hiljem ka jäiseid suplejaid kättpidi veest välja tõmmata. Ning lõpuks pakkus sauna ees askeldav peremees veel kõigile soovijaile klähvi viina, millest keeldumine tähendanuks ilmselt suuremat solvangut kui muhamedikarikatuuride levitamine islamimaade mošeedes. Lõõpivad vihjed võistlusmäärustiku punktile nr 10, mis häguselt meenutades mainis midagi alkoholijoobes sauna sisenemisest, panid saunaomaniku üksnes käega rehmama ning sõrmkübaratäit hundijalavett tervisenapsuks ümber nimetama. Saun ise oli muidu üpris kehvake, kuid kuraasika pererahva ütluste kohaselt plaanitakse peagi juba korralikuma sauna rajamist, mis võidusauna tiitli Sokkalt nagu naksti Müllerbecki üle peaks tooma.

Sander, viisaka noormehena, aitab tagant lükata.

Võistlusmäärustiku punkti nr 10 rikkumine.

15. SA Tartu Sport Veski saun

Jälle üks saun, kust suurem mürgel oli juba üle käinud. Seetõttu oli tegemist ka üpris igava ja sündmustevaese vahepeatusega, ehkki pererahvas jättis äärmiselt seltsiva ja sõbraliku mulje. Oli selgesti näha, et korraldajate taktika, hajutada erinevate stardigruppide ja saunade arvu tõstmise abil võistkondi rohkem laiali, on ideaalset toiminud. Meenub ju kasvõi eelmise aasta maraton, kus sellesama sauna leiliruum paisus sissetrügiva rahvavoo mõjul justkui põis õhku täis ning ilmselt vaid tänu saunaruumi kummist seintele karpauhti lõhki ei käind. Niisiis nautisime vahelduseks ka vaikset raamatukogu efekti ning lasime leiliveel tasapisi voolata. Elu tuli meeskonnale jälle sisse aga jääaugu poole silgates, kus üksteist kõiki Palusalu-Lurichi-Hackenschmidti maadlusvõtteid appi võttes meeleheitlikult jääauku üritati veeretada või siis niisama parterisse panna. 

Palusalu-Lurichi maadlusmatši lõpplahendus

16. Hotell Cantervilla

Enne lossisauna külastust seati esmalt sammud kauaoodatud Tootsi sauna. Ainukene saun, mis kütmata ning kus saunameheks Jorh Adniel Kiir isiklikult. Sundinud meid alla neelama terve pitsi jagu kohustuslikku Lati Patsu, kupatas Jorh meid lavale „higistama“. Vahtisime siis leiliruumi paigaldatud telekast natukene „Kevadet“, nüpeldasime üksteist vihaga ning avastuse „kriskad peal, kurivaim“ saatel liikusime edasi juba lossisauna. Seal ootas meid ees vana tuttav Rene ühes oma ustavate kambajõmmidega, kes kõik ka juba parajas konditsioonis ning pendeldasid lakkamatu hirnumise saatel marsruudil leiliruum-bassein-infrapunasaun. Pidanud eelnevate rivaalidega õues maha korraliku lumesõja, püüdsime Jaanuse initsiatiivil ära arvata ühe suures lumehanges peituva sõiduauto marki. Tuvastanud selle oletatavasti Ford Sierraks, liikusime jällegi oma sõiduki juurde ning võtsime Manni kindlakäelisel roolimisel suuna Rõngu maantee poole.

Aeg on Jorhiga sauna minna.

Tootsi saunas vihtlemas.

Kuldvillaku pildiküsimus - just seda marki auto peitub lumehanges.

17. Andu Puhkekeskus

Aeg oli üllad olümpismi ideaalid ühes kõrgel lehviva Miša-lipuga toimetada Andu puhkekeskusesse. Näidata sealsele rahvale, et just sport on see, mis alati võidab - põhimõte, mille propageerimine tekkis, tõsi küll, pähe alles pärast seda, kui sai selgeks, et maratonivõitu seekord tasku pista ei õnnestu. Viimast tõendasid edukalt ka juba ringisaalivad võistkonnad, kel orienteerumislehed finišisse viidud ning nüüd mõnes väljavalitud saunas oma aega parajaks tegid. Õnneks leidus ohtralt ka veel võistlustrassil kulgevaid kollektiive, kelle mehepoegade ja näitsikute seltskonnas sai lõbusalt siinset leiliruumi, jääauku ning tünnisauna jagatud. Tundes ühtäkki elavat huvi, mis paganama nöör see tal tünnis istudes tagumikku hõõrub, soovis Sander teadmishuvilise noorsandina asjasse selgust tuua. Selle tulemusena hakkas peagi aga tünnis olev veetase märgatavalt alanema, mis viitas otseselt tõsiasjale, et Sander oli uuringute käigus äravoolukorgi välja kakkunud. Probleem oli siiski lühiajaline, kuna Sander, kui osav ning puutööd mõistev kuldsete käte ja kõriga mees, suutis tünni endise konstruktsiooni peagi taastada.

Idülliline tünnihetk enne, kui Sander äravoolukorki kakkuma asub.

18. Nuustaku Rantšo 

Üks äärmiselt lahe, stiilne ja produktiivne saun, mida iseloomustas maast laeni ulatuv kahe meetri kõrgune keris ühes spiraalina tõusva lavaga. Nagu sellistel puhkudel ikka, liikusid vanemad seesolijad seisusekohaselt järjest kõrgemate kohtade peale, samas kui uued sissetrügijad alustasid madalamatelt lavalaudadelt. Hästi sissetöötatud hierarhia löödi siiski kõikuma, kui Sander kerisele terve pesukausitäie vett valas. See tekitas ülemiste olijate seas hetkelise segaduse ühes tungiva sooviga allapoole kolida. Lisaks eeltoodud episoodile algatasime Sandriga veel kurikuulsa jää-augu fiasko, mida keegi polnud küll sisse raiunud, kuid mille kohta orienteerumislehel ometigi vastav märge olemas oli. Haistes võimalust hankida siit boonust, mida ükski konkurent varasemalt veel saanud polnud, haaras Sander nurgast kirve ning jooksis auku lahti raiuma. See tehtud, kastis ta end nagu kord ja kohus jäisesse vette ning ilmus tarmukal ilmel saunanaiselt templit lunima. Ehkki läbirääkimised olid konstruktiivsed ja loogikarikkad, jäi saunanaine paraku siiski alistamatuks. Pealegi rääkis meie kahjuks ka aeg, mis nõudis juba teravat ja kiirkorralist sprinti finiši suunas.

Epiloog

Jõudnud taaskord Nuustaku pubi künkajalamile, oli jäänud vaid loetud minutid ülesjõudmiseks. Sander, kelle kalipsosokid olid justkui mägironimiseks loodud, kahmas reipalt orienteerumispaberi ning hüples nagu pärdik künka otsa tiimi aega lukku lööma. Arvestades kõiki trahve ja boonuseid tuli meie lõppajaks igati soliidne ja kiiduväärt 4 tundi ja 27 minutit. Läbi sai käidud 20st saunast 18 ning üldkokkuvõttes võis tegelikult täiesti rahule jääda. Võrdlusmomendi loomiseks võib siinkohal tuua ka Rene poolt juhitava Puurmani kompanii, kes läbitillerdatud viie sauna jooksul suutsid ära kaotada paar käterätti, oma sõiduriistale väikese mõlgi tekitada ning lisaks kõigele ennast natukene ka saunakerise vastu ära kõrvetada.

Kuid nimetagem seda koolirahaks, mida tuleb paratamatult maksta, et kunagi saunamaratoni tšempioniks tõusta.

Ja miks mitte üritada seda juba järgmisel aastal, mil me kõik taaskord saunamaratonil näeme.